x Hello!
Log in here to add your story.

Isiklik ja vahetu „uudistesaade“ / Rita Loibl

01.01.1970 - 12.31.1980
Original language : German
Read in:

Kuni 1970. aastateni oli Austrias Burgenlandi külades uudiste levitamine küla trummimehe ülesanne.

Trummimees viis uudised kohalikele otse koju kätte ning tema ametinimetus oli kloarichter. Ka minu vanaisa Andreas Kaufmann oli kloarichter. Pildil näete teda igapäevastes rõivastes. Tal on ees tüüpiline Burgenlandi fürtuch või fiata – põll, mis täitis mitut ülesannet.

Mu vanaisa töötas kuni pensionile jäämiseni Lockenhausi kogukonna heaks. Lisaks trummimeheks olemisele kaevas ta kalmistul haudu ja hooldas maastikku. Trummimehena oli tema ülesanne hüpata suurte uudistega ratta selga ja sõita küla keskele trummi põristama, et inimesed kodudest välja kutsuda. Kui rahvas koos, andis vanaisa külaelanikele uudised edasi, alustades alati sõnadega „Antakse teada, et...“.

Näiteks edastas ta teateid kohalikult veevärgilt, kui veevarustus hooldustööde tõttu katkestati või mõni tänav ajutiselt liikluseks suleti. Pärast uudiste ettelugemist põristas ta veel ühe korra trummi ja läks. Andreas Kaufmann tegi küla trummimehe tööd kuni 1970. aastate lõpuni. Siis hakati uudiseid elanikele edastama juba veevärgi ja tuletõrje autodest, mis olid varustatud valjuhäälditega. Ka need mängisid elanike kodudest välja meelitamiseks valju muusikat.

Praegu on sellised meetodid asendunud teavituskirjade ja sotsiaalmeediaga. Ei mingit isiklikku kontakti enam. Sõnumid liiguvad palju kiiremini ja jõuavad korraga rohkemate inimesteni. Mul on aga siiski hea meel, et sain lapsepõlves vanaisa trummipõrinat kuulda!

Rita Loibl / Lockenhaus, märts 2021

Kuni 1970. aastateni oli Austrias Burgenlandi külades uudiste levitamine küla trummimehe ülesanne.

Trummimees viis uudised kohalikele otse koju kätte ning tema ametinimetus oli kloarichter. Ka minu vanaisa Andreas Kaufmann oli kloarichter. Pildil näete teda igapäevastes rõivastes. Tal on ees tüüpiline Burgenlandi fürtuch või fiata – põll, mis täitis mitut ülesannet.

Mu vanaisa töötas kuni pensionile jäämiseni Lockenhausi kogukonna heaks. Lisaks trummimeheks olemisele kaevas ta kalmistul haudu ja hooldas maastikku. Trummimehena oli tema ülesanne hüpata suurte uudistega ratta selga ja sõita küla keskele trummi põristama, et inimesed kodudest välja kutsuda. Kui rahvas koos, andis vanaisa külaelanikele uudised edasi, alustades alati sõnadega „Antakse teada, et...“.

Näiteks edastas ta teateid kohalikult veevärgilt, kui veevarustus hooldustööde tõttu katkestati või mõni tänav ajutiselt liikluseks suleti. Pärast uudiste ettelugemist põristas ta veel ühe korra trummi ja läks. Andreas Kaufmann tegi küla trummimehe tööd kuni 1970. aastate lõpuni. Siis hakati uudiseid elanikele edastama juba veevärgi ja tuletõrje autodest, mis olid varustatud valjuhäälditega. Ka need mängisid elanike kodudest välja meelitamiseks valju muusikat.

Praegu on sellised meetodid asendunud teavituskirjade ja sotsiaalmeediaga. Ei mingit isiklikku kontakti enam. Sõnumid liiguvad palju kiiremini ja jõuavad korraga rohkemate inimesteni. Mul on aga siiski hea meel, et sain lapsepõlves vanaisa trummipõrinat kuulda!

Rita Loibl / Lockenhaus, märts 2021